MAUR
Sünd 1999, tõug Ristand
Isa Mobil ox, emaisa Kupar
Kasvataja Rait Vaher
Vanasti oli Mauril siilikas ja ta oli väga tume ja sale :) |
Mauri leidmise lugu on isegi natukene naljakas. Aasta oli siis 2002 kui mina 12- aastase plikana astusin ligi Maasikmäe perenaise Karini juurde ja uurisin maad, kas neil on ponisid müüa. Soovitavalt märasid. Karinilt tuli positiivne vastus ja nii me võtsime peale pikki otsinguid tee Maasikmäe talu poole. Mul oli väikene unistus leida hall poni, kuna minu esimene lemmik ratsalaagris oli samuti hall poni.
Kui me kohale jõudsime, oli lasipuu külge seotud kaks poni - kiitsakas halli värvi 3-aastane Maur ja imeilus musta värvi 4-aastane Millenium. Kummaline on see, et ma mäletan seda päeva ja Mauri leidmist nii täpselt. Kõigepealt esimene üllatus oli see, et tegu ei olnud märadega. Ups väikene arusaamatus, aga kuna me olime juba seal, siis tuli ponid ära proovida. Toona tegutses veel kodutallis Mart Sander Aarma (Karini poeg), kes meile siis ponisid näitas.
Ma mäletan nii hästi, kuidas Mauri proovides teadsin, et tema ongi "see poni". Minu üks ja õige. Tal ei olnud nagu õigele 3-aastasele ponile erilist ratsastust ja tema eesmärk oli ikka ratsanikuga pigem galoppi kui traavi sõita. Tollel hetkel püsisin seal kuidagi moodi tasakaalus, kuid hirmu ei tundud. Mul on siiani silme ees veel see hetk kui perenaine lasi Mauri kopli väravast sisse ja kuidas ta nagu väikene välgunool kappas teiste juurde karjamaale. Aasta oli siis 2002 ning üks tore 3- aastane poni maksis siis 15 000 krooni (hetkel siis 1000 eur).
Tehing sai tehtud ja nii sai meie ühine teekord alguse. Mauriga seondub alati palju seiklusi. Esimene neist juhtus kohe esimesel päeval Juurimaale jõudes. Meie ponide aed oli pooleldi ümbritsetud kiviaiaga ning meie suurepärased maastikuratsud Reilok ja Rita ei arvanud uustulnukast suurt midagi. Vaene Maur suruti nurka ja nii ei jäänud tal muud üle kui hüpata kohapealt üle kiviaia ja naabrite poole jooksu panna.( Infoks- kindlasti ei soovita uut hobust panna madalasse aeda, sest uude kohta tulles on võimalus, et ta ehmub või uus kari ei võta teda kohaselt omaks.) Õnneks lõppes kõik õnnelikult ja me saime mõnesaja meetri pärast Mauri kätte.
Meie ühine teekond - nalja, pisaraid, rõõmu, palju rosette ja tänu.
Minu ja Mauri põhiliseks ühiseks spordialaks oli kolmevõistlus. Kuna Maur oli kiire ja ta lausa armastas krossi hüppamist, tulid sealt ka meie parimad tulemused. Lisaks ei saanud proovimata jätta ka teised alad. Näiteks 2004 ja 2005 me võitsime poniklassis EMV rännakus. Kindlasti ei olnud meie lemmikuks koolisõit, kuid sai tehtud. Takistussõidus oli Maur alati kindel võiduponi 70/80 cm parkuurides. 90-110 cm parkuurid olid juba tema jaoks juba natukene raskemad, kuid parematel päevadel oli ta super! Üks uskumatumaid võistlusi oli 2006. aastal Põhjamaade MV Ponide kolmevõistluses, kus Mauril tuli hüpata 110 cm parkuuri. Peale parkuuri vaatamist tundus see lihtsalt võimatu, kuid siiki õnnestus meil parkuur lõpetada ja pääsesime krossile. Tulemuseks 17. koht!
Põhjamaade MV |
Kurtna krossil |
Esimese kolmevõistluse parkuur |
Tänaseks päevaks on Maur võitnud sadu rosette ja pidanud edukat sportponi karjääri. Maur on Juurimaa ratsakooli üks raudvarasid, kellega õpivad väiksemad ja suuremad lapsed ratsutamist ja selle eest oleme meie talle väga tänulikud. Veel sellel aastal tegi Maur suurepärase tulemuse Ratsakoolide MV, kus võitis Laste arvestuses KS ja Noorte arvestuses oli 3.
Maur on kindlasti minu jaoks üks olulisemaid ja armsamaid ponisid!
Comments
Post a Comment