Skip to main content

Esimene blogipostitust, TEHTUD!


Olen võtnud endale juurde uue ülesande - pidada blogi! Vaadates oma graafikuid, siis tundub see nii ajuvaba, sest põhiline probleem on, et ei ole vaba aega, kuid ma usun et blogipidamine saab olema üks vahva tegevus, kuhu jäädvustada mõtteid, unistusi, meenutusi, tegevusi ja palju, palju, palju muud.  

Olen mõtteid blogi pidamisest plaaninud ka varem, aga sain vist väikese tõuke ühe oma toreda tuttava lahedast blogist, mis on ainus, mida ma suudan lugeda ( aus ülestunnistus).Blogis plaanin kirjutada siis oma elust koos hobustega,  talli elust, trennidest, tegevustest hobustega ja kõigega sellega seonduvat. Kes mind ja meie talli tegemisi juba varem teavad, siis oskavad aimata, et põnevust on palju! 


 Kirjutan siis natukene ka endast. Nimeks Kristiina Raudnagel ja praeguse seisuga 26. aastane ema, talliomanik, treener, ratsutaja, manager jpm. Pean koos perekonnaga talli Märjamaa lähistel Raplamaal - Juurimaa Tall. Meie tegemisi saab vaadata kodulehelt www.juurimaatall.ee või FB lehelt @Juurimaa Tall. 


Ratsutamisega olen tegelnud üle poole aja oma elust ehk siis alates aastast 2001. Kõik sai alguse nö klassikaliselt. Hobused meeldisin mulle lapsena väga, väga ning siis otsustasid vanemad teha saatusliku vea - saatsid mind koos sõbrannaga ratsalaagrisse. Minu esimene ratsalaager toimus Otepääl kunagises Vidrike tallis, kus pidas talli Toomas Oinus. Sain sellest laagrist kustumatud mälestused koos esimeste kukkumiste, kogemuste ja lemmikutega. (Minu esimene lemmik hobune oli Marella, kes peab nüüd oma pensionipõlve Juurimaal.) 

Olen õnnelikest olnud, kes on saanud juba lapsena omada oma poni ning temaga tublilt ratsasporti teha. Ma ei hakka pikalt kirjutama tulemustest, neid on palju, kuid olulisemad on nähtaval www.ratsanet.ee ja https://www.esbl.ee/tulemused/sportlased/17193/kristiina_raudnagel . Põneval kombel olen võitnud kokku EMVdelt 8 medalit erinevatel aladel. Olen ära saanud peaaegu kõik alad peale voltiseerimise ja western ratsutamise, kuid olen jäänud truuks takistussõidule, mis on alati olnud kõige hingelähedasem. Oma tublidest hobustest kavatsen kirjtuda pikemalt postitustes, kes ootab et ma neist kirjutaksin. Stay tuned ja varsti kavatsen kirjutada pikemalt! :) 

Comments

  1. KaiaNovember 6, 2017 at 11:02 PM

    Kristiina, sa oled tõesti naine nagu orkester! Ootan põnevusega edasisi postitusi :)
    Kaia

    ReplyDelete
  2. UnknownNovember 9, 2017 at 2:36 PM

    Aitäh Kaia!

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kuulsad hobused

Oleme osalenud mitmetel filmivõtetel, kuid kohe, kohe 1-12-2017 on välja tulemas uus film "Igitee", kus osalesime 2016 suvel. Juurimaa hobuseid on näha mitmetes kaadrites nii ratsa kui ka vankritega. Filmi treiler: Lisan mõned pildid kaadritagustest hetkedest "Igitee" võtetelt. Filmivõtetel osalemine on alati väga põnev. Meil on olnud suur rõõm osaleda mitmetes filmides, mis on olnud ja on tulemas Eesti kinodes: "Puhastus" (2012), "1944"(2015), "Igitee" (2017), "Tõde ja õigus" (2018), seriaal "Pank" (2018). Filmis "Puhastus" osalesid hobused Keeris ja Maur. "1944" oli üks pingelisemaid, kuna võtted toimusid 5 päeva ja hobustega tuli kolida Tapale. Filmis osalesid Hasor (see vaene hobune, kes filmis õhku lasti, õnneks ainult arvuti abil), Remy Martin ja Ruudi-Ruu. Filmis "Igitee" osalesid Farda, Ruudi-Ruu, Hasor, Remy Martin ja Londa. Neil olid kõigil erinevad rol...
Post a Comment
Read more

Meie Maur ja tema lugu

MAUR Sünd 1999, tõug Ristand Isa Mobil ox, emaisa Kupar Kasvataja Rait Vaher Sünnikoht  KÕRMA KÜLA, RÄGAVERE VALD, LÄÄNE-VIRUMAA Vanasti oli Mauril siilikas ja ta oli väga tume ja sale :)  Mauri leidmise lugu on isegi natukene naljakas. Aasta oli siis 2002 kui mina 12- aastase plikana astusin ligi Maasikmäe perenaise Karini juurde ja uurisin maad, kas neil on ponisid müüa. Soovitavalt märasid. Karinilt tuli positiivne vastus ja nii me võtsime peale pikki otsinguid tee Maasikmäe talu poole. Mul oli väikene unistus leida hall poni, kuna minu esimene lemmik ratsalaagris oli samuti hall poni.  Kui me kohale jõudsime, oli lasipuu külge seotud kaks poni - kiitsakas halli värvi 3-aastane Maur ja imeilus musta värvi 4-aastane Millenium. Kummaline on see, et ma mäletan seda päeva ja Mauri leidmist nii täpselt. Kõigepealt esimene üllatus oli see, et tegu ei olnud märadega. Ups väikene arusaamatus, aga kuna me olime juba seal, siis tuli ponid ära pr...
Post a Comment
Read more